vene keeles

Uudised

Energia avastuskeskus avas taas uksed

energia

Põhjalikult renoveeritud ja uuenenud ekspositsiooniga Energia avastuskeskus avas täna taas külastajatele uksed. Avastuskeskuse võimsamaks eksponaadiks on terves Euroopas ainulaadne välgugeneraator, mis võimaldab demonstreerida kuni 3-meetriseid välgunooli.

 Tallinnas Põhja puiesteel asuv loodus- ja reaalteadustele keskendunud Energia avastuskeskus tegutseb 101 aastat vanas elektrijaama hoones. Täna taasavatud koguperekeskuses on uus ekspositsioon ning vaatamist väärib ka ajalooline hoone ise, mis sai hoolikalt ja väärikalt renoveeritud. Kogu perele mõeldud keskus pakub külastajatele põnevat ja kaasaegset teaduse avastamise keskkonda.

 Energia avastuskeskuse juhataja Kertu Saks lubab, et põnevust ja avastamise rõõmu jätkub igas vanuses külastajatele. „Energia avastuskeskus on Euroopas ainulaadne koht, kus saab kogu perega avastada teadust läbi kogemuse. Endises elektrijaama hoones saab lisaks elektrijaama originaalsisseseadele uudistada enam kui 130 „käed külge“ eksponaati. Näitame  teadusteatrit ja Euroopas unikaalset välgudemonstratsiooni. Meil saab uudistada ka kosmost Eesti ainukeses täiskuppelplanetaariumis,“ kirjeldas Saks. Tema sõnul kujuneb avastuskeskuse staareksponaadiks Euroopas ainulaadne Tesla generaator Faraday puuris, mis võimaldab demonstreerida kuni 3-meetriseid välgunooli.

 Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul loodab Eesti Energia avastuskeskuse ühe asutajana, et see aitab ärgitada lastes ja noortes huvi teaduse ja reaalainete vastu. „Olen kindel, et siin pakutav hariv meelelahutus tekitab lastes  huvi erinevate teadusvaldkondade vastu. Avastuskeskuses on võimalus käed külge panna, avastada ja kogeda teadust ning veeta aega põnevalt ja harivalt kogu perega. Energiaettevõttena soovime panustada inseneride ja loodusteadlaste järeltuleva põlve järelkasvu ning Energia avastuskeskus on selleks just õige asi,“ ütles Liive.

 Avastuskeskuse hoone on ka Eesti põlevkivienergeetika ajaloo mõttes eriline. Just sellest majast jõudis 1924. aastal esmakordselt põlevkivist toodetud elekter tallinlaste kodudesse. Tallinna elektrijaam oli tehnoloogia ja insenerikutse arengu kasvulavaks kuni tegevuse lõpuni 1979. aastal. Energia avastuskeskus tegutseb Tallinna elektrijaama endises hoones alates 1999. aastast.

 "Energia avastuskeskusest saab kindlasti Eesti üks olulisemaid turismimagneteid, mis annab võimaluse nii kohalikele kui välisturistidele, nii suurtele kui väikestele, avastada põnevat teadusmaailma. Keskus on suurepärane näide, kuidas EL rahastamisega on võimalik piirkonna konkurentsi märgatavalt tõsta," ütles sise- ja regionaalminister Hanno Pevkur.

 Näituste ja programmide väljatöötamisel keskendub Energia avastuskeskus loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika teemadele.  Unikaalses tööstusmälestises enam kui 3000 ruutmeetrisel pinnal on avatud 7 püsinäitust energia- ja elektritootmise ajaloo, klassikalise füüsika, heli, valguse, optika, taastuv- ja tuumaenergia teemadel. Lisandub ka hooajaliste näituste osa, kus alustakse geomeetriale pühendatud matemaatikanäitusega. Keskuses avatakse ka Samsung school-lab tehnoloogiaga füüsikaklassid, seminariruumid, õpetajate tuba ja sünnipäevatuba.

 Keskus renoveeriti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Eesti Energia toel projektiga „Energia avastuskeskuse rekonstrueerimine rahvusvahelise tähtsusega turismiobjektiks“ kokku 3, 7 miljoni euro eest.

 Energia avastuskeskusest on võimalik osta ka Eesti esimest populaarteaduslikku põlevkiviraamatut "Kukersiit ja konnatahvel. Meie energia lugu". Esimesest tiraažist on keskuse avamise puhuks reserveeritud viimased eksemplarid.

 Lugupidamisega,

Kertu Saks, PhD

Energia avastuskeskuse juhataja

51 55 251

 

Uue hotelli ja uuenenud Merineitsi restorani ühine avapidu

Рейтинг пользователей: / 4
ХудшийЛучший 

viru hotel

Lihavõttepühadeks avatud unikaalse kontseptsiooniga Solo Sokos Hotel Estoria võõrustas nädalavahetusel täismaja külastajaid. Uue hotelli ja uuenenud Merineitsi restorani ühine avapidu toimub 24. aprillil.

 Igas Estoria hotelli toas räägib üks Eesti organisatsioon ühe Eestit tutvustava loo, igal korrusel olevas lobbys on võimalik tutvuda kõigi lugudega. Kokku on organisatsioone üle seitsmekümne.

 „Lisaks tipptasemel hotelliteenustele oleme külalise jaoks võtmeks Eestisse,“ ütles AS Sokotel tegevdirektor Anu Soosaar. „Üheski teises maailma hotellis ei ole Eesti kultuuri kontsentratsioon nii kõrge kui Estorias. See aitab meie külalistel piiratud ajaressursi juures kohalikke inimesi ja kultuuri paremini mõista, annab hotellis viibitud ajale väärtusliku lisa ning põhjuse tulla tagasi.“

 Kolmekorruselise hotelli sisekujundaja on Sigrid Valgma, igal korrusel on külaliste kasutuses lounge, kus taustal mängib Eesti muusika, tubadesse saab lugemiseks võtta võõrkeelset Eesti kirjandust ja ka tubade minibaarid on komplekteeritud valdavalt Eesti tootjate pakutavast. Hommikusöök on välja töötatud koostöös Eesti toitumisteadlastega. Hotellitoa voodi madrats on naha pindmist vereringet parandavast, NASAs välja töötatud materjalist ning padjamenüüs on kolm erineva kohevusega patja. Igas toas on Cupsolo kohvimasin espresso, latte ja classic kohvi, kakao ja teevalikuga.

 

Arhitektuuribüroo Arhitekt11 käe all renoveeritud Merineitsi tegutseb märtsi lõpust Eesti esimese show&dinner restoranina, kus reedeti-laupäeviti on jätkunud kabareeõhtud ja neljapäeviti toimuvad kontsertõhtusöögid. Koostöös Nukuteatriga esitatakse maikuus Õhtusööki vampiiridega ja sügisene programm on ettevalmistamisel.

 Avapeol tuleb esitamisele läbilõige Merineitsi Show&Dinner kevadisest programmist ja kõigil on võimalus tutvuda uue hotelliga.

Kutsutud on lisaks turismivaldkonna partneritele ka lugusid rääkivate organisatsioonide esindajad Eesti Kunstimuuseumist Olümpiakomiteeni, Narva muuseumist Valga muuseumini, saartest Setu Kuningriigini, unikaalne kooslus Eestist nii valdkonniti kui geograafiliselt.

 Sõna võtavad mh Eesti Vabariigi kultuuriminister Urve Tiidus, SOK asepresident ja tegevdirektor Jorma Vehviläinen, Sokos Hotels Tallinna tegevdirektor Anu Soosaar ja Merineitsi restorani tegevjuht ja peakokk Margus Tammpere.

Uuendustesse investeeriti 2,6 miljonit eurot. AS Sokotel on SOK kontserni tütarfirma, kes esindab Eestis kaubamärke Solo Sokos Hotel Estoria ja Original Sokos Hotel Viru. Info ja broneeringud Этот e-mail адрес защищен от спам-ботов, для его просмотра у Вас должен быть включен Javascript või Sokos Hotels Tallinn müügiteenindusest +372 6809 300.

 Uue hotelli või Merineitsi restoraniga tutvumiseks palun ühendust võtta:

Peep Ehasalu

Kommunikatsioonijuht

AS Sokotel

Viru väljak 4

Tallinn, 10111

GSM +372 56 809 343

Этот e-mail адрес защищен от спам-ботов, для его просмотра у Вас должен быть включен Javascript

 

Solo Sokos Hotel Estoria tänab tarku inimesi järgmistest organisatsioonidest:

 viru tn

Adamson Ericu muuseum

Barto Tours

Click&Grow

Eesti ajaloolised laevad

Eesti Ajaloomuuseum / Balti kett

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone

Eesti Energia

Eesti Filmimuuseum

Eesti jääteed

Eesti Kultuurilooline Arhiiv

Eesti Kunstimuuseum - KUMU

Eesti Loodusmuuseum

Eesti Maanteemuuseum

Eesti Meremuuseum, Lennusadam

Eesti Meremuuseum, Paks Margareta

Eesti Olümpiakomitee

Eesti Päästeamet

Eesti Rahva Muuseum

Eesti Rahvaluule Arhiiv

Eesti Rahvusraamatukogu

Eesti Ringhäälingumuuseum

Eesti Spordimuuseum

Eesti Spordimuuseum

Eesti Tarbekunsti- ja Disanimuuseum

Eesti Vabaõhumuuseum / Kabel

Eesti Vabaõhumuuseum / Rehemaja

Eksperimenta

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

Fotomuuseum

Haapsalu

HeadRead

Hiiumaa Muuseum

Hotell Viru ja KGB muuseum

Jazzkaar

Kaali Külastuskeskus

Kadrioru Kunstimuuseum

Kalevipoja Koda

Kihnu vald

Laulupeo Sihtasutus

Lets Do It, World

Loov Eesti

Lottemaa

Luscher&Matiesen

Maiasmokk kohvik

Muhu Muuseum

Niguliste Muuseum

Nukuteater ja -Muuseum

Põlevkivi Kompetentsikeskus

Põltsamaa Muuseum

Pärnu Muuseum

PÖFF

Rahvusballet Estonia

Rahvusooper Estonia

Rannarahva Muuseum

SA Archimedes (Study in Estonia)

SA Kohtla Kaevanduspark

SA Narva Muuseum

SA Padise Muuseumid

SA Virumaa Muuseumid, Eesti Politseimuuseum

SA Virumaa Muuseumid, Palmse mõis

SA Virumaa Muuseumid, Rakvere linnus

Saaremaa

Sangaste Rukki Maja

Seto Kuningriik

Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituut

Tallinn Music Week

Tallinna Botaanikaaed

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond / Asumid

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond / Merelinn

Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond / Teiste Tallinn

Tallinna Lennujaam

Tallinna Linnamuuseum Kiek in de Kök ja Bastioni käigud

Tallinna Linnamuuseum Neitsitorn

Tallinna Loomaaed

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Teletorn

Tartu Linnamuuseum

Tartu tähetorn

Tartu Ülikool / ESTCube

Tartu Ülikool / Geenid

Tartu Ülikool / Meditsiin

Tartu Ülikool / Tudengitraditsioonid

Tartu Ülikooli ajaloomuuseum

Tartu Ülikooli kunstimuuseum

Teater Vanemuine

Traveller - Paldiski

Valga Muuseum

 

Reedel teevad Arengufondi investeeringute ekspertkomitees debüüdi Taavi Kotka ja Olle Tischler

kottka

TALLINN, 9. aprill 2014 - Sel reedel teevad Arengufondi investeeringute ekspertkomitees debüüdi Taavi Kotka ja Olle Tischler. Seitsmeliikmeline ekspertkomitee on rahvusvaheline, analüüsib fondi investeerimisettevõtte SmartCap eelvalikuid ja hindab võimalike uute portfelliettevõtete potentsiaali.

Taavi Kotka on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis side ja riigi infosüsteemide asekantsler, endine Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president ning varasem tarkvaraarendusettevõtte Webmedia (tänane Nortal) juhatuse esimees. Olle Tischler juhib globaalse tarkvarafirma Oracle Balti regiooni.

Arengufondi ekspertkomiteesse kuulub seitse liiget, kellest igaüks nimetatakse fondi nõukogu poolt ametisse viieks aastaks.

"SmartCapi fookus on noortel tehnoloogiaettevõtetel ning Eesti IT-valla hiiglaste Taavi ja Olle kogemus, terav pilk ning hea nõu aitavad SmartCapil latti kõrgel hoida," ütles Arengufondi juhatuse esimees Tõnis Arro. "Kuna SmartCapi investeerib Eesti riigi ja tema elanike raha, siis sobivadki meie tiimi vaid oma ala tipud."

"Samal põhjusel kutsusime sügisel SmartCapi fondijuhiks globaalse haardega Seppo Snecki, kes on asutanud või juhtinud mitut edukat ettevõtet ja olnud nõukogu liige 23 firmas. SmartCapi portfelli, juhtkonna ja nõustajate ring on seetõttu täna tugevam kui kunagi varem," lisas Arro.

 

Kontakt:

Tõnis Arro
Juhatuse esimees
Eesti Arengufond
+372 504 8929

Этот e-mail адрес защищен от спам-ботов, для его просмотра у Вас должен быть включен Javascript

 

Ülemiste innovaatiline konverentsikeskus tõstab Eesti tähtsust maailmas

raivo vare

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks võib Ülemistesse kerkida kõikidele tänapäevastele nõuetele vastav ja innovaatilisi lahendusi pakkuv rahvusvaheline konverentsi- ja messikeskus FLEXI 360 TALLINN.

 

Eile peeti Ülemiste Citys arvamusliidrite ja ettevõtjate eestvedamisel maha pressiarutelu, mis keskendus kolmele tänases rahvusvahelises situatsioonis olulisele küsimusele: Kuidas tõsta Tallinna ja Eesti geopoliitilist olulisust maailmas? Kuidas meelitada Eestisse märksa rohkem ärituriste ja nende kaudu tarku välisinvesteeringuid ning töökohti? Kuidas teha Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks teoks oluline majandusarengu projekt – kaasaegne ja paindlik konverentsi- ja messikeskus FLEXI360 Tallinn.

 

Projekt FLEXI360 Tallinn eestvedaja Ott Pärna sõnul on järgmised neli aastat Eestil unikaalne võimalus sellise majanduslikult optimaalse, kuid funktsionaalselt ülipaindliku ja professionaalselt opereeritud konverentsikeskuse loomiseks. “Konkureerimine rahvusvahelisel konverentsiturul ei ole lihtne, kuid Eestil on praegu kasutada erakordne võimalus. Maailm tunneb Eestit kui edukat info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskust ning oleks igati loomulik, kui siin paikneks ka kõige innovaatilisem konverentsikeskus. Lähiaastate suursündmused annavad võimaluse õige tegutsemise korral keskus rahvusvahelise tähelepanu keskmesse tõsta,” selgitas Ott Pärna projekti väljavaateid.

 

Majandusmees ja endine riigiminister Raivo Vare rõhutas, et tänane geopoliitiline olukord näitab meile ilmekalt kui olulised on sidemed ja suhted maailmas. “Eesti ei ole Euroopa naba – oleme ääremaa, piiririik ja lisaks veel ka väike. Meil polegi muid variante, kui olla nähtav ja oluline – nii meediaruumis kui ka väga erinevate valdkondade partnerite teadvuses, mis on pärit väljastpoolt meediat ja tihti palju personaalsem ja sügavam. Väike Davos on oma Maailma Majandusfoorumiga üle maailma nähtav. Meil võiks selliseid sündmusi olla kümneid, kuid vajame nende elluviimiseks piisavalt suurt, paindlikku ja tehnoloogiliselt maailmatasemel keskust,” sõnas Vare.

 

Eesti Konverentsibüroo juht Feliks Mägus, sõnas, et “Riia ja Vilnius tegelevad väga jõuliselt uute keskuste arendamisega – seepärast tuleb Tallinnasse konkurentsivõimelise keskuse rajamisega kiirelt tegutseda, et mitte maha jääda.”

 

Sõna võtnud finantsekspert ja ettevõtja Heldur Meerits rõhutas, sellised suured ettevõtmised teostuvad ühistöös ja väikeriik annab siin võimalusi ning samal ajal tekitab ka probleeme. “Me peame eraettevõtluse ja nö riigikapitalismi vastandumiselt üle saama ja asuma taas ühiselt eesmärke püstitama ning koostöös unistusi ellu viima. Ainult nii saame olla riigina edukad”, sõnas Meerits.

 

Nii tehnoloogiaettevõtjast Skype eksjuht Tiit Paananen kui ka lennundusekspert ja haridusjuht Erki Urva tõstsid esile keskuse panust rahvusvaheliste teadus- ja tehnoloogiasidemete arendamisel. Erki Urva sõnul on “teaduse ja teadussuhetega kaasnev mõju ühiskonnale ja riigi tuntusele suurem, kui me võime ettegi kujutada.” Paananeni sõnul tekib ka mõtetest gravitatsioon. “Kõik tehnoloogiafirmad tulevad aastas vähemalt korra kokku, et meeskonnaliikmetele motivatsiooni süstida. Skype tegi kõik oma konverentsid ja sündmused Eestis, siis jõuti 1000 inimese piirini ja tuli kolida üritused mujale Euroopasse, näiteks Tšehhi pealinna Prahasse,” sõnas tuntud tehnoloogiamees.

 

Estraveli juht Anne Samlik lisas lõpetuseks, et konverentsiturist on riigile unistuste klient – ta on nõudlik ja tavaturistist teadlikum. “Nad kulutavad tavaturistides enam raha, teevad külastatud riigile oma koduriigis turundust ja ideaalis tulevad koos perega tagasi puhkama,” sõnas turismiekspert.


Välisinvesteeringute Eestisse toomise uuring “Estonia – The Business Paradise” rõhutab, et Eesti vajab majanduse käimatõmbamiseks, keerukamaks ja rahvusvahelisemaks muutumiseks kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid – arenduskeskusi ja peakortereid. Kokkuvõtvalt tasuvaid ja põnevaid töökohti. Selleks, et need Eestisse tekkida saaksid, peame saama liikvele ärituristid. Kui tavaturistide poolest on Tallinn pealinnade võrdluses Helsinki ja Stockholmi vahepeal, siis ärituristide olemasolult jääme poole võrra alla. Meil on aastas puudu ca 250 000 ärituristi ja 800 000 nende poolt tehtud ööbimist ja oma konverentsikeskusega loodetaksegi neid juurde saada.

 

Plaani kohaselt looks konverentsi- ja messikeskus juurde 400 töökohta, 20-30 000 lisanduvat rahvusvahelist ärituristi ja klienti turismiatraktsioonidele, 90 000 – 135 000 täiendavat ööbimist hotellides ja selle kaudu ka 15 miljonit eurot täiendavat tulu majandusse aastas. Rahvusvaheline praktika näitab, et konverentsikeskuse käive suurendab käivet majanduses suhtes 1/10.

 

Luues ärituristidele Eestisse tulemise põhjuseid, milleks rahvusvaheline konverentsikeskus kahtlemata on, suurendame ühtlasi ka Tallinnasse lendamise argumente. Viimane omakorda turgutab lennuühendusi – aitab sihtkohtade arvu ja lennutihedust suurendada nii kõigil tänastel kui ka tulevastel Tallinna lendavatel lennufirmadel.

 

Vaata ka www.flexi360.eu

 

Lisainfo: Ott Pärna, tel 5178111, e-post Этот e-mail адрес защищен от спам-ботов, для его просмотра у Вас должен быть включен Javascript

Starkki ja Puukeskus ühendavad jõud- Soome konkurentsiamet kiitis tehingu heaks

puid2

Soome konkurentsiamet kooskõlastas Starkki ja Puukeskuse ühinemisetehingu. Selle eesmärgiks on olla raua-, puu-, ehitus- ja sisustuskaupade number üks edasimüüja kogu Põhja-Euroopas. Puukeskuse Eesti harul avaneb võimalus olla sillaks Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Esialgu jätkavad ettevõtted oma senise nime ja tegevusalaga.

 Puukeskuse juhataja Atso Matsalu sõnul avab ühinemine uue perspektiivi ka Puukeskuse Eesti harule. „Me oleme justkui sillaks Ida- ja Lääne- Euroopa vahel, mille kaudu saavad uued omanikud tugevdada oma kohalolekut kogu Euroopa ulatuses. Meie klientidele annab see juurde suurema tootevaliku ja parandab konkurentsivõimet,“ lisas Matsalu.

 „Täna, mil Riigikogu konverentsisaalis toimus puidu tähtsust rõhutav seminar „Puiduga jõuame kiiremini kaugemale“ on mul hea meel, et Puukeskuse Eesti haru on saanud uue tõuke kasvamiseks ja tugevnemiseks. Ostame ja müüme Eestis väärtustatud puidust tooteid edaspidigi nii kodu- kui ka välismaistele edasimüüjatele ja tootjatele,“ kinnitas Matsalu

 Puukeskus toob kontserni puitmaterjali erioskused ning põhjalikud teadmised puidu lisandväärtustest. Starkkil on teadmised ja oskused ehitus- ning sisustustoodete poolel. Ettevõtete erinevad tegevusvaldkonnad täiendavad üksteist ja loovad tugeva vundamendi ühisele arengule.

 ”Starkki ja Puukeskuse tootevalik ja müügivõrgustik laienevad ning meil on võimalus õppida üksteise headest tavadest. Nii parandame klienditeenindust ja kulutõhusust”, ütles mõlema ettevõtte tegevjuht Juha-Pekka Pöntinen.

 AS Puukeskus on üks juhtivaid puitmaterjali ja puidust mööbliplaatide hulgimüüjaid Eestis. Ettevõte alustas tegevust 1996.a. ning on Soomes 1924.a. tegutseva Puukeskus OY tütarettevõte Eestis.  Puukeskus on Eesti Kaubandus- ja  Tööstuskoja ja Soome-Eesti Kaubanduskoja liige.

 Lisainfo:  AS Puukeskus, Atso Matsalu, 50 31 870, Этот e-mail адрес защищен от спам-ботов, для его просмотра у Вас должен быть включен Javascript

pui

Starkki ja Puukeskuse kontsernid numbrites:

 Starkki: Käive                  479 miljonit eurot

(2013) Töötajaid              umbes 1 000                  Müügipunkte 22

 Puukeskus: Käive            230 miljonit eurot

(2013) Töötajaid              umbes 400                     Müügipunkte 23

 Starkkil ja Puukeskusel on müügipunkte kokku 25-s piirkonnas.

 

 

Страница 1 из 33

«ПерваяПредыдущая12345678910СледующаяПоследняя»

Sisselogimine