vene keeles

Majanduse keskkonnasõbraliku arengu tagab puidu laialdasem kasutamine

martin arula

Homme, 26. märtsil kell 10.00-14.00 toimub Riigikogu konverentsisaalis seminar „Puiduga jõuame kiiremini kaugemale“, mille korraldavad Riigikogu Keskkonnakomisjon ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.

„Kogu maailmas on riigid võtnud selge suuna turupõhisele puhtale majandusele, mis koormaks vähem keskkonda,“ selgitas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Martin Arula. „Puidu kasutamine ehituses on eriti viimase kümne aasta jooksul arenenud tohutu kiirusega  Skandinaaviamaades, Austrias, Šveitsis, Suurbritannias, aga ka näiteks Jaapanis ja Hiinas.“

Martin Arula kinnitusel on Eesti oma majanduse arenguvõimaluste poolest väga soodsas olukorras.  „Suurimat optimismi sisendavad kaks valdkonda: puit ja toit. Kogu maailmas hinnatud taastuv loodusressurss, puit, kasvab meil piltlikult öeldes koduukse all,“ märkis Arula.

Täna on Arula sõnul keskkonnasõbraliku majanduse piduriks see, et majandusmetsades leiduvast puiduressursist on kolmandik kuni pool kasutusest väljas. „Just puidus peitub aga meie jaoks võti, kuidas samaaegselt säästa keskkonda ja jõudsalt edendada majandust.“

Seminari avab keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, lõpusõnad ütleb keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool.

Seminari raames avatakse Riigikogus näitus „10 aastat puitarhitektuuri Eestis“.

Seminari päevakavaga saate tutvuda SIIN.

Veebiülekannet seminarist saate vaadata SIIN

Lisainfo: Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu puidukasutuse teemajuht, +372 52 61014, Этот e-mail адрес защищен от спам-ботов, для его просмотра у Вас должен быть включен Javascript

 

MULGI MESS 2014

viljandi

MULGI MESS 2014
7. - 8. JUUNIL VILJANDIS

Jälgides ajakirjandust, võib küll arvata, et maailm on hulluks läinud. Kõik kuskil sõdivad ja okupeerivad, sanktsioneerivad ja boikoteerivad. Vabariigis kuulutatakse midagi välja ja lükatakse edasi, astutakse tagasi ja tõustakse esile. Aga meie, siin Viljandis, elame ikka oma tavalist väikelinna elu ega kakle kellegagi. Vahest omavahel, siis kah ikka demokraadilisel viisil volikogu saalis või ajalehe veergudel.

Mulgi Mess mõtles siis kah, et tahaks kellelegi midagi välja kuultuada ja teha midagi, mis kõigile kasu toob ja avardaks ühtlasi silmaringi!

Mis seal ikka – kuulutamegi siis välja Mulgi Messi registreeringu alguse ja lubame, et suvi algab Viljandi vanalinnas jälle vilka kaubitsemisega ja kontaktide loomisega, maitstakse head-paremat ja kastetakse kurku kodukootud märjukestega.

TUTVUSTUS

Mulgi Mess saab toimuma Viljandi Hansapäevade südames – Vabaduse platsil ja selle ümbruses. Koostöös Hansapäevade korraldaja Viljandi Linnavalitsusega ühendame vana ja uue ajastu - koos traditsioonilise Mulgi Messiga näeb Viljandi vanalinna tänavatel kaubitsemas käsitöömeistreid ja toiduvalmistajaid. Messile on oodatud oma tooteid - teenuseid pakkuma kõikide eluvaldkondade esindajaid, arvestama peab vaid välitingimustega.

NB! SISSEPÄÄS MESSILE ON KÜLASTAJATELE TASUTA!

Osavõtutaotluse leiad siit
http://www.mulgimess.ee/registreeru/
Infotelefon: 50 22 690 (Tõnu Kaasik)
Kirjad palun saata aadressil: Kaalu 4, 71012, Viljandi.
Elektronkirjad:
Этот e-mail адрес защищен от спам-ботов, для его просмотра у Вас должен быть включен Javascript

KOHTUMISENI MULGI MESSIL 7. JA 8. JUUNIL 2014. AASTAL VILJANDIS

 

Eesti Taastuvenergia Koda saatis pöördumise EV Presidendile

 ilves

Eesti Taastuvenergia Koda (ETEK) pöördus EV Presidendi Toomas Hendrik Ilvese poole, et kutsuda riigijuhte ja riigikaitse planeerijaid üles leidma reaalseid lahendusi võimalikele riskidele, mis võivad ohustada Eesti energiajulgeolekut.

ETEKi juhi Rene Tammiste sõnul on oluline, et Eesti riigijuhid ja riigikaitse planeerijad võtaksid reaalsed seisukohad ja astuksid reaalseid samme Eesti ja Euroopa energiapoliitika osas, mis suurendaksid Eesti iseseisvust ning energiajulgeolekut.

Väljavõtted presidendile saadetud kirjast: 

Tehes energeetikaalast koostööd Venemaaga, kelle invasioon on juba kahjustanud, ja kahjustab tõenäoliselt veelgi enam, meie kunagiste saatusekaaslaste, ukrainlaste, olukorda, toetame agressoreid ning halvendame enda julgeolekuolukorda. 

Peame oluliseks, et Eesti soojusmajanduses võetaks selge suund vene gaasi absoluutse miinimumini viimiseks. Taastuvenergia 100% stsenaarium tõestas, et riigi soojusvarustus on võimalik ainult biokütustel, alandades sellega ka ühtlasi soojuse hinda tarbijale. Kõrge aktsiis vene gaasile, piirangud uutele gaasijaamadele, soodustused neile kaugkütteettevõtjatele, kes taastuvkütuste kasuks otsustavad ning taastuvenergia lokaalküttelahenduste edendamise meetmed, annaksid mõne aastaga soovitud tulemuse. 

Meie elektrivõrgud peavad olema võimelised moodustama iseseisvaid energiasaari, koos autonoomsete tootmise ja reguleerimisseadmetega – vaid nii saame suurendada enda riigi energeetilist iseseisvust, vabadust ja julgeolekut. 

*** Olles täieõiguslik Euroopa Liidu liikmesriik, on Eestil võimalik mõjutada Euroopa energia- ja kliimapoliitikat, mille eesmärk on tervem ühiskond selle erinevates tähendustes. 

Euroopa Liit võiks võtta ühemõttelise suuna vene gaasi ja naftasõltuvuse vähendamiseks. Selle eesmärk on rahu ja stabiilsus Euroopas ja energiajulgeoleku paranemine kõigis liikmesriikides, mistõttu ei tohiks me kahelda, vaid peaksime astuma reaalseid samme selle suunas. 

Nii Eesti kui ka Euroopa Liit peab võtma enda energiapoliitika eesmärgiks kodumaiste puhaste kütuste edendamise, ambitsioonikama energiasäästupoliitika, võrguinfrastruktuuride arendamise ning arendustöö just energiasalvestuse ning uute energiatehnoloogiate valdkonnas. Need tegevused on reaalselt võimalikud – Euroopa Komisjoni hinnangul on taastuvenergial tuginev EL energiamajandus tehniliselt teostatav ning mitte kallim kui fossiilkütustel põhinevad stsenaariumid. 

*** Tuginedes Teie uusaasta kõnele, kus sõnasite: „Valitsuse, riigikogu, ka presidendi ülesanne on luua võimalused elamisväärseks eluks, kaitsta õigusi, hoida elukeskkonda turvalisena.“ palume nüüd, mil Euroopa-Venemaa suhted komplitseeritumad ja Eesti julgeolek ohus, teadvustada vajadust muudatusteks Eesti ja Euroopa energiapoliitikas. 

Lähem info: Rene Tammist Eesti Taastuvenergia Koja juht E-post: Этот e-mail адрес защищен от спам-ботов, для его просмотра у Вас должен быть включен Javascript  Tel: 56 490 670

 

 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit kuulutati metsanduse kutse andja konkursi võitjaks

 metsa

Vastavalt Metsanduse Kutsenõukogu 20.02.2014 koosoleku otsusele nr 14 kuulutati metsanduse kutseala kutse andja avaliku konkursi võitjaks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL). EMPL teeb koostööd metsanduslike kutsete valdkonnas Luua Metsanduskooli ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti Koolituskeskuse ning SA Kutsekojaga.

EMPL töötab selle nimel, et tagada sektori areng heade spetsialistide olemasoluga.

„Näeme, et peame panustama haridusmaastikul toimuvatesse protsessidesse. Selleks, et ühiskonnas toimuks mõtlemises muutus, peame rääkima õpiväljunditest kui ettevõtlussisenditest,“ ütles Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tööstuse valdkonna teemajuht Pille Aastamets. „Koolid üksi ei mõtle välja, mida läheks töömaailmal vaja. Selleks ongi erialaliidud, kes korjavad sektori soovid kokku ja formuleerivad need haridusvaldkonnale,“ ütles Aasamets.

 

Kui koolide ülesanne on kutseõppe andmine, siis EMPLi roll kutse andjana on eelkõige töökogemustega inimeste kutse tunnustamine. Kutseeksam on vajalik nii koolilõpetaja kui kogemusega töötaja tööks valmisoleku ja kompetentside hindamiseks.

 

EMPLi koostööpartner, Luua Metsanduskooli esindaja Haana Zuba märgib, et muutused haridusvaldkonnas toimuvad nii valitsuse, institutsionaalsel kui ka üksikisiku tasandil. „Koolide tegevuse üheks eesmärgiks on sektori konkurentsivõime suurendamine läbi inimeste kompetentside tõstmise, mis omakorda parandab töömaailma töökvaliteeti. Koolina usume, et üha enam saab oluliseks elukestev õpe ning parim variant selleks on töökohal õppimine. Erialase hariduse omandamine, sh ka täienduskoolitused, võiks tulevikus veelgi rohkem olla integreeritud töökoha vajaduste ning inimeste soovidega.“

 Metsanduse Kutsenõukogu koordinaator Eve Kitt SA-st Kutsekoda tõdeb, et koolides pakutav peaks olema maksimaalselt kooskõlas tegeliku elu vajadustega. „EMPL on heaks näiteks tööandjate ja koolide koostöö kasulikkusest  - koos panustatakse kutsehariduse kvaliteeti. Kutsekoda koostöös erialaliiduga koondab tööturu spetsialistid ja koolide esindajad, kes kirjeldavad tööturul vajalikud kompetentsid kutsestandarditesse. Kutsestandardid on aluseks koolide õppekavade koostamisele ja vajalikud töötajate kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. “

 EMPL korraldab märtsikuus raietöölise 3. taseme kutseeksami. Eestis on praeguseks väljastatud 678 „Raietööline I“ kutsetunnistust, neist 214 viimasel, ehk 2013. aastal. Kokku on metsas raietöölisi hinnanguliselt 900.

 Lisainfo: Pille Aasamets, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tööstuse valdkonna teemajuht, +372 50 93 056, Этот e-mail адрес защищен от спам-ботов, для его просмотра у Вас должен быть включен Javascript

 Pressiteate edastas:

 Regina Hansen Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu kommunikatsioonijuht

+372 52 75 151m  Этот e-mail адрес защищен от спам-ботов, для его просмотра у Вас должен быть включен Javascript

 

TuleTulemine 2014

tantsupeo
2014. aasta laulu- ja tantsupeo TuleTulemisele on registreerunud juba üle 50 kollektiivi!
Laupäeval, 1. märtsil 2014 algas osalejate registreerimine 2014. aasta laulu- ja tantsupeo TuleTulemisele.
TuleTulemise registrijuhi Leelo Muru sõnul pani end esimese 20 tunniga kirja üle 50 kollektiivi Ida- ja Lääne Virumaalt, Järvamaalt, Harjumaalt ja Tallinnast ning Tartust ja Tartumaalt.

 Registreerunute hulgas on näiteks Kernu tantsumemmed "Sirjelind", Jõhvi tantsurühm "Jõhvikamoos",  Türi noorte- ja poistekoor, Rakke naiskoor jpt.
15. juunist 4. juulini 2014 toimuval TuleTulemisel “Külast-külla, käest-kätte” viivad kohalikud koorid, tantsurühmad ja orkestrid peotule peolinna teatesõiduna jalgratastel. Enam kui 1000-kilomeetrine  teekond kulgeb  Tartust läbi Tartu-, Jõgeva-, Ida- ja Lääne-Virumaa, Järva-, Rapla- ning Harjumaa Tallinnasse.
Tuletoojateks on oodatud samade maakondade lauljad, tantsijad ja pillimehed ning registreerimine toimub internetis aadressil www.laulupidu.ee.
TuleTulemisele on oodatud kõik kollektiivid liikmete vanusega alates 10. eluaastast.
Kõik Tuletulemisel osalejad peavad kandma rattakiivrit ja jälgima liikluseeskirju ning korraldajate kehtestatud turvanõudeid, sest liigutakse suure liiklustihedusega teedel.
TuleTulemine 2014 saab teoks Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse korraldusel koostöös Tartu Meeskooriga Akadeemiline Emajõgi ja naiskooriga Emajõe Laulikud.
TuleTulemine toimub väga paljude toredate organisatsioonide ja inimeste toel.
Täpsem info:
Ants Johanson
Meeskoor Akadeemiline Emajõgi
e-post: Этот e-mail адрес защищен от спам-ботов, для его просмотра у Вас должен быть включен Javascript ;
tel: 5057303
Mati Raamat,
Meeskoor Akadeemiline Emajõgi
e-post: Этот e-mail адрес защищен от спам-ботов, для его просмотра у Вас должен быть включен Javascript ;
tel: 5079650
 

Страница 2 из 3

«ПерваяПредыдущая123СледующаяПоследняя»

Sisselogimine



Kes on siin

Praegu on 33 külalised online